Esimene PSA test oleks soovitan teha 40 eluaastal. Selle alusel saab hinnata mehe eluaegset eesnäärmevähi riski ja paika panna järgneva jälgimise optimaalne skeem.
PSA testil normiväärtused puuduvad. Kliinilises töös on soovitatav kasutada vanusspetsiifilisi mediaanväärtuseid. PSA tase, mis ületab kahekordset vanuselist mediaanväärtust on alati seotud mõne eesnäärmehaigusega, mille põhjus tuleb välja selgitada.
| PSA vanusespetsiifilised väärtused ja soovitused edasiseks PSA kontrolliks (1) | ||||
|---|---|---|---|---|
| Soovitus | Kontrolli 4 aasta pärast | Vanuseline mediaan | Kontrolli 12 kuu tagant | Välista põletik ja eesnäärmevähk |
| Vanus | ||||
| 40-49 aastat | < 0,7 ng/ml | 0,7 ng/ml | 0,7-1,4 ng/ml | >1,4 ng/ml |
| 50-59 aastat | < 0,9 ng/ml | 0,9 ng/ml | 0,9-1,8 ng/ml | >1,8 ng/ml |
| 60-69 aastat | < 1,4 ng/ml | 1,4 ng/ml | 1,4-2,8 ng/ml | >2,8 ng/ml |
Vanusespetsiifilisest mediaanist madalama PSA väärtusega meeste eesnäärmevähki haigestumise risk on madal ja neil võib PSA testi korrata 4 aasta tagant.
Üle 75-aastastel meestel, kelle esmane PSA tase on <3ng/ml pole edaspidine PSA jälgimine vajalik, sest nende risk surra eesnäärmevähki on väga madal.
Ravi 5α-redukataasi inhibiitoritega (finasteriid, dutasteriid, combodart) langetab 6 kuu jooksul PSA taset enamasti poole võrra. Testosterooni taset suurendav ravi tõstab enamasti PSA taset. Neid tegureid tuleb alati PSA tulemuste interpreteerimisel arvesse võtta!
Madala testosterooni tasemega meestel võib PSA olla madal. Neil meestel võib PSA tase vanuse kasvades ja hüpogonadismi süvenedes langeda. Sellel meeste grupil ei välista madal PSA tase ja selle aeglane tõus eesnäärmevähi leiu võimalust. Lisaks on vajalik eesnäärme kontroll sõrmega!